Projekti GasHighWay e. GaasiKiirTee (2009 – 2012) eesmärk oli edendada puhastatud biogaasi ja surugaasi tootmist, puhastamist, edastamist ja kasutamist koos vastavate lisaseadmetega mootorisõidukites ning levitada antud valdkonna juhtivate riikide parimaid kogemusi ja paraktikaid biokütuste valdkonnas. Projekti pikemaajalisem perspektiiv nägi ette biogaasitanklate võrgustiku väljatöötamist, koos vastava planeeringu koostamisega Eestis.
Projekt ”GaasiKiirTee” hõlmas koostööpartnereid Rootsist, Soomest, Poolast, Tšehhist, Austriast, Saksamaalt, Itaaliast ja Hispaaniast, kelle põhiline sihtgrupp oli teatud masinaparkide nagu bussi-, transpordi-, prügi-, kuller – ja taksofirmade operaatorid kogu riiki hõlmaval tasandil ning samuti olemasolevad ning potentsiaalsed biogaasi tootjad.
Projekti jooksul koostas Mõnus Minek OÜ mitmele juhtivale Eesti kütusefirmale surugaasitanklate rajamise tasuvusanalüüsid. Tegime ühtekokku 6-le transpordiettevõttele erinevate kütuseliikidele tuginedes võrdlus-ja teostusanalüüsid vahetades olemasolev masinapark osaliselt ümber surugaasile. Mitmed kohalikud põllumajandusettevõtted said biometaani tootmise potentsiaali hindamiseks vajalikud tasuvusuuringud.
Metaankütus on kõrge loomuliku oktaanarvuga (kuni 130) gaasiline mootorikütus (surumaagaas ehk CNG, surubiometaan ehk CBM, veeldatud maagaas ehk LNG ja veeldatud biometaan ehk bio-LNG), mis ei ole agressiivne ega mürgine. Metaankütuse täielikul põlemisel tekib süsihappegaas ja vesi
Biometaan on tehniliselt puhastatud biogaas, sisaldab >97% metaani (CH4). Biometaan on sel juhul kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse surumaagaasi, sh on ta kasutatav surugaasiautodes (suruballoonides rõhul 300 bar) ilma piiranguteta nii puhtal kujul kui segus maagaasiga
LNG ehk veeldatud maagaas (Liquefied Natural Gas e. LNG) on looduslik gaas ehk maagaas, mis on tehislikult jahutatud temperatuurini, mille puhul muutub tema olekufaas ning ta kondenseerub vedeliku faasini. See kõik toimub temperatuuril -162 C. Kui seda toota biomassist ja lasta kääritada ning seejärel biogaasi tehniliselt puhastada ning ühtlasi veeldada, on tegemist bio-LNGga.
LOE: ”LNG kui puhtam tulevikukütus valmistab ette infrastruktuuri veeldatud taastuva biometaani kasutamiseks.” Artikkel ilmus originaalis ajakirja ‘Transport ja Teed’ 2013 a. | 7. numbris
LOE: “LNG kui puhtam tulevikukütus.” Konverentsil ‘Kütuseturg 2014 – Kütuseturu areng ja tulevik’. 22.04.2014
LOE: “Biometaani tootmise tasuvus ja takistused, miks transpordis seni biometaani ei kasutata?” Konverentsil ‘Kütuseturg 2014 – Kütuseturu areng ja tulevik’. 22.04.2014
Metaankütustest on tänasel hetkel Eesti transpordisektoris kõige levinum surugaas ehk CNG, mida saab tankida ühtekokku viies tanklas:
Üle-euroopaline CNG ja LNG tanklate kaart on nähtav siit: http://www.ngvaeurope.eu/get-directions
Seosed surugaasi ja diisli/bendiini vahel:
1 kg CNG = 1,22 l diislit
1 kg CNG = 1,34 l bensiini
Sõiduauto, mis tarbib 5,3 kg CNG/100 km kohta, tarbib seega bensiini ekvivalendis 7,1 l bensiini/100 km kohta
Veoauto, mis tarbib 20 kg CNG/100 km kohta, tarbib seega diisli ekvivalendis 24,4 l diislit/100 km kohta
1 m3 = 1 l maagaasi/biometaani
1 Nm3 = 0,714 kg
ehk 1 kg = 1,4 Nm3 maagaasi/biometaani
1 kg = 1,4 l = 0,779 €
1 l = 0,556 €